Templid, templid, Templid

Templid, templid, templid

Eile siis matkasime kõige tuntumates templites, mis asusid 10 km raadiuses. Täna alustasime siis kaugematest templitest. Ega hommikul oli küll juba tunne, et aitab, sest neid on tõsiselt palju, kuid kuna meil kokku 3 päeva pilet ostetud ja tuk tuk ka ära makstud, siis ikka ajasime ennast ülesse ja läksime tiirule. Olles sõitnud ära ca 15km ja jõudsime piletikontrolöri juurde, selgus, et mina olin unustanud oma templite passi koju ja vurasime uuesti sellele järgi. Lõpuks siis jõudsime ikka tagasi templite juurde ja hakkasime neid reas läbi käima. Kaudselt on nad suht samad, kuid kui ikka süveneda natukenegi sügavamalt neisse, siis on tegu väga erinevate templitega ülesehituselt. Igal templil on olnud oma ülesanne ja eesmärk. Taaskord üllatusime ehituskunstist, sest templid olid ikka meeletult suured. Mida kaugemale jõudsime, seda suuremaks templid läksid ja õnneks ka turistide hulk muutus järjest väiksemaks, jõudes kaugemale ja seega oli ka suht rahulik rohkem süveneda, kuid päeva teiseks pooleks olime küll templite mürgituse viimases staadiumis ja homse templipäeva kustutasime oma plaanidest ja lähme vaid Tonle Sap järvele, kus järve keskel asub ujuv küla. Küla kus toimub igapäeva elu: pood, kool, elamine jne. Õhtupoole aga sõidame Siem Reapist minema ja hommikuks peaksime olema rannalinnas Sihanoukwilles. Vahemaa Siem Reapi ja Sihanoukwille vahel on vaid ca 530km kuid buss sõidab seda vahemaad 12 tundi. Seega saab raske sõit olema see.

 

Väike müügineiu: http://www.youtube.com/watch?v=R0dlg7S5m7w

 

Toit:

Olles nüüd peatunud 3 päeva Kambodzas ja olles toitunud nii tänavatoidust kui ka söögikohast siis võib öelda, et kindlasti on Kambodza köök väga tagasihoidlik ja maitsetu võrreldes Tai toiduga. Üldiselt on iga riisi toidu sees purustatud-riivitud aedvilju, vürtsid peaaegu puuduvad.

Mis aga on siis silma jäänud?

Esiteks on kõik söögikohad üle rahvastatud personalist ja seega kogu teenindus on üle võimendatud ja tegelikult organiseerimatud.

Igakord kui saabume sööma, tuleb üks teenindajatest ja juhatab meid koha peale. Siis tuleb alati keegi teine teenindaja ja toob menüü. Tuleb kohe kolmas teenindaja ja toob lauale mingid söögitaldrikud supi jaoks. Peale menüüga tutvumist saabub neljas kodanik, kes võtab meie tellimuse, siis tuleb viies inimene kes toob joogi lauda(joogid: karastusjoogid, õlu, mahl on tavaliselt klaaskannus (ca 2 liitrit). Olles seletanud viiendale teenindajale, mida me soovime, saabub selle peale kuues teenindaja  või siis see teine/kolmas teenindaja ja viib laua pealt ära need supikausid ja toob järgmised nõud kuni söögini välja ja vahepeal astub ligi keegi ülemuse laadne härra, kes küsib kas kõik on okei. Olles toodud nõud laua peale, siis enne kliendile andmist pühitakse kõik nõud ja pulgad ja lusikad veel lõhnastatud paberiga üle ja siis võiks nagu sööma hakata. Eestis oleme harjunud, et kui meil ka saab klaas tühjaks, siis võtab see kellel janu ise kannu ja valab endale juurde. Kambodzas aga peavad sellel silma peal teenindajad ja praktiliselt kohe kui keegi on ühe lonksu pealt ära joonud astub keegi lauale ligi ja valab uuesti klaasi täis. Iseenesest on teenindus väga kliendisõbralik, kuid minule natukene ehk liigagi personaalne ja tahaks lihtsalt istuda ja nautida oma sööki kuid teenindajate üleküllus ja liigne hoolitsemine hakkas meid natukene häirima küll. Üks õhtu lugesin kokku, et ühes söögikohas oli ca 20 teenindajat ja tegu ei olnud üldse suure söögikohaga ja mis veel imelikum, et sellest kahekümnest inimesest vaid 1 sai natukene inglise keelest aru, kuigi tegu oli noorte inimestega.