Sotsialistlik Vietnam
Täna hommikul siis asutasime end teele Vietnami poole. Bussi
väljumisaeg oli kl.14 kuid kuna hommikul aega rohkem siis jalutasime lihtsalt
mööda Phnom Pehni jõge bussijaamani. Bussijaama jõudsime kl 12.30 aegu ja siis
kamandati meid juba bussi peale ära ja kl 13 startis kella 14ne buss
HoChiMinchi poole. Esimesed tund aega oli igati okei, kuniks jõudsime jõe
äärde. Selgus, et jõgi nii suur ja lai, et üle saab vaid praamiga. Buss veeres
siis praamile koos muude liikurvahenditega ja praamisõit teisele kaldale kestis
ca 20 minutit. Edasine tee kulges kuni piirini samuti rahulikult ja siis tuli
piiriületuskoht. Esmalt kobisime bussist maha ja läksime Kambodza piirile, kus
andsime jälle näpujäljed ja edasi lonkisime Vietnami piiri poole.
Vietnami piirile jõudes korjas meie bussijuht kõikide
reisijate passid koku ja läks ise ees piirile sisse ja meie kõik hanereas tema
järel. Arvan, et Vietnami piir on üks imelikumaid mida ületanud olen.
Passid ära antud vaatasime suu ammuli, et mida edasi teha.
Tegu oli suht kaosega, kuid rahuliku kaosega. Inimesed istusid ja seisid siin ja seal ja vahepeal passilauas keegi
karjus kellegi nime. Nagu siis selgus, esimene passikontroll kontrollis passe
ja pass kontrollitud lendas see üle käe ja suht suvalt passikontrolli luugile,
kus selle võttis järgmine kodanik ja kes üritas siis selle valge inimese nime
kokku veerida ja karus seda kõva häälega üle saali. Nimi kuuldud võtsime passi
ja vaatasime juhmi näoga edasi, et mida teha, kuid juba viipas kolmas tegelane,
et minge aga piirist üle. Lonkisime siis järgmisest putkast läbi ja keegi isegi
ei huvitunud, et kas minul pass on ja kas ka passis pilt on. Lonkisime, siis
piirist üle ja piirihoone uksest välja kui hõikas keegi Vietnami
ohvitser-piirivalvur ja soovis passi näha. Passis vaatas ta ka vaid seda kohta
kus oli viisa.
Seega selles piiris küll kedagi väga ei huvitanud, et kes me
oleme ja kas meie üldse oleme õiged isikud. Kõik toimus suht slliselt ligadi
logadi, kuid nüüd me oleme Sotsialistlikus Vietnami vabariigis ja vaatame, mis
sel riigil meile pakkuda on.
Esmane nägemus on kindlasti see, et rollereid on tänavatel
oluliselt rohkem kui seda oli Kambodza poolel, kuigi juba Kambodzas tundus neid
liiga palju olevat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar