Esimesed muljed Vietnmist
Saabusime Saigoni hilisõhtul kui terve linn oli tuledesäras. Ahjaa vanasti oli linna nimeks Saigon, mis siis tänaseks päevaks on muutunud Ho Cgi Minh Cityks, kuid minu jaoks on Saigon kuidagi kergem ja ka enamus kohalikust rahvast kutsub samuti Saigoniks. Muudatus toimus 1976 aastal ja tegu siis Vietnami suurima linnaga kus circa 9 miljonit inimest.
Bui Vien
Niisiis saabusime hilisõhtul ja esimese asjana uues linnas otsustasime soetada öömaja. Kindlasti erineb Saigon nii Phnom Pehnist kui ka Bangkokist. Seadime oma sammud Bui Vienile, mis siis seljakotirändurite peamine ja odavaim ööbimistänav. Hotelle, Hostelle ja külaistemaju oli meeletult. Tegelikult kõik majad tänaval pakkusid ööbimist. Oma ülesehituselt on siis hotellid üksteise kõrval, suht kitsad majad ja ka 4-10 korruselised. Alumisel korrusel toimetab tavaliselt söögikoht või pood ja siis ülemised korrused on ööbimiseks. Eks siin on ilusamaid ja koledamaid ja odavamaid ja kallemaid hotelle. Mis oli muidugi hämmastav, et esimesed ca 6-8 hotelli olid kõik täis. Jõudes kõrvaltänavatesse, siis oli ka vabu tube ja hakkas üles-alla pendeldamine. Kuna hinnad tundusid odavad, siis pidime ikka kauba üle vaatama, ennem kui sisse julgesime asuda. Toad ei olnud ükski halvad aga no eeldasime ikka et 15 USD eest saame Hiltoni. Lõpuks rännates aga kuskil kõrvaltänavas pidas meid kinni Miss.Thu. Sellinne 50ndates Vietnami naisterahvas, kes võttis meid sõna otseses mõttes käest kinni ja vedas meid oma kitsa hotelli viimasele, viiendale korrusele ja näitas tuba ja tegi vaieldamatult selgeks, et tegu on hea toaga ja me tegelikult ei pea üldse siin toas päeval olema ja võime vaid ööseks siia tulla vaid. No tegelikult ei olnud see tuba ka üldse hull ja tädi oli ka lõppude lõpuks igati sõbralik ja pigem hoolitsev.Niisiis "kodu" olemas läksime linnaga tutvuma ja sööki tegema. Leidsime ühe toreda söögikoha ja võtsime tänava ääres istet. Kindlasti oli see ka viga, sest tänavakaubitsejad külastasid meid üksteisevõidu: alustades puuviljadest lõpetades massaaziga ja Riho jäigi ohvriks, kuna ei öelnud konkreetselt massazöörile ära ja massazöör lasi kätel käia nii, et kõik tänaval kuulsid kuidas Rihol kondid söögilaua taga ragisesid. Kuna aga Riho ei olnud peale massaazi nõus niipalju maksma kui härra soovis, siis lõpuks jäi härra meie lauda õlut jooma, mille lasi tuua Riho raha eest kui nägi, et oma sovitud raha ei saa. Õlu lõpetatud, jättis mejega hüvasti ja läks järgmist turisti kiusama. Selle õhtusöögi jooksul käis küll meie lauast läbi meeletult igasuguseid müügimehi ja müüginaisi.
Kõhud täis, jalutasime veel natuke ümbritsevates kitsastes "urgudes" ja tutvusime kohalike elutingimustega ja kobisime koju ära.
Järgmine päev võtsime plaaniks tutvuda natukene Saigoni vaatamisväärsustega. Miss Thu joonistas meile Saigoni kaarti punaseks kohustuslikest asjadest ja näits suuna kätte. Tee peale jäid Notre Dame kirik, Ooperi teater, sõjamuuseum, Bitexco tower-Vietnami kõrgeim hoone ja päeva lõpetasime loomaaias. Päeval saime ka natukene vihma. Vaatamisväärsustest midagi väga eriskummalist pole ja kostitame pigem jutu asemel pildimaterjaliga.
Loomaaed on aga kindlasti viimane koht kuhu Saigonis minna, sest Elistvere loomapark on ka kordi huvitavam kui tühjad puurid Saigoni loomaaias.
Õhtul koduteel aga kohtusime ühe eestlasega, kes juba aastast 1999 Saigonis resideerunud ja tegime õhtusöögi India restoranis. Järgmiseks päevaks planeerisime reisu rannalinna Wung Tau-sse.
Hindadest ka:
Õhtusöök: ca 3-4EUR
Hotell: alates 3EUR/öö
Takso: 15 minsa liikumist-3-4km: ca3EUR
Haribo kummikommid: 2EUR (Eestis 1 EUR)
Kingade puhastus: ca 2-4EUR
Võileib tänaval: 0,5EUR
Puuviljad: ca 0,75EUR/taldrik
Coca 0,39l: 0,25EUR
Õlu kohalik 0,5l: 0,35EUR
Pizza 23cm: 4EUR
Beefsteak: 4,5EUR
Nuudlisupid: 1 EUR
Takso kesklinnast lennujaama: 5,3EUR
Buss kesklinnast lennujaama: 0,17 EUR
Üldiselt eestlase rahakotile päris soodne koht.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar