Templid, templid, templid
Eile siis matkasime kõige tuntumates templites, mis asusid
10 km raadiuses. Täna alustasime siis kaugematest templitest. Ega hommikul oli
küll juba tunne, et aitab, sest neid on tõsiselt palju, kuid kuna meil kokku 3
päeva pilet ostetud ja tuk tuk ka ära makstud, siis ikka ajasime ennast ülesse
ja läksime tiirule. Olles sõitnud ära ca 15km ja jõudsime piletikontrolöri
juurde, selgus, et mina olin unustanud oma templite passi koju ja vurasime
uuesti sellele järgi. Lõpuks siis jõudsime ikka tagasi templite juurde ja
hakkasime neid reas läbi käima. Kaudselt on nad suht samad, kuid kui ikka süveneda
natukenegi sügavamalt neisse, siis on tegu väga erinevate templitega ülesehituselt.
Igal templil on olnud oma ülesanne ja eesmärk. Taaskord üllatusime
ehituskunstist, sest templid olid ikka meeletult suured. Mida kaugemale
jõudsime, seda suuremaks templid läksid ja õnneks ka turistide hulk muutus
järjest väiksemaks, jõudes kaugemale ja seega oli ka suht rahulik rohkem
süveneda, kuid päeva teiseks pooleks olime küll templite mürgituse viimases
staadiumis ja homse templipäeva kustutasime oma plaanidest ja lähme vaid Tonle
Sap järvele, kus järve keskel asub ujuv küla. Küla kus toimub igapäeva elu: pood,
kool, elamine jne. Õhtupoole aga sõidame Siem Reapist minema ja hommikuks
peaksime olema rannalinnas Sihanoukwilles. Vahemaa Siem Reapi ja Sihanoukwille
vahel on vaid ca 530km kuid buss sõidab seda vahemaad 12 tundi. Seega saab
raske sõit olema see.
Väike müügineiu: http://www.youtube.com/watch?v=R0dlg7S5m7w
Toit:
Olles nüüd peatunud 3 päeva Kambodzas ja olles toitunud
nii tänavatoidust kui ka söögikohast siis võib öelda, et kindlasti on Kambodza
köök väga tagasihoidlik ja maitsetu võrreldes Tai toiduga. Üldiselt on iga
riisi toidu sees purustatud-riivitud aedvilju, vürtsid peaaegu puuduvad.
Mis aga on siis silma jäänud?
Esiteks on kõik söögikohad üle rahvastatud personalist ja
seega kogu teenindus on üle võimendatud ja tegelikult organiseerimatud.
Igakord kui saabume sööma, tuleb üks teenindajatest ja
juhatab meid koha peale. Siis tuleb alati keegi teine teenindaja ja toob menüü.
Tuleb kohe kolmas teenindaja ja toob lauale mingid söögitaldrikud supi jaoks.
Peale menüüga tutvumist saabub neljas kodanik, kes võtab meie tellimuse, siis
tuleb viies inimene kes toob joogi lauda(joogid: karastusjoogid, õlu, mahl on
tavaliselt klaaskannus (ca 2 liitrit). Olles seletanud viiendale teenindajale,
mida me soovime, saabub selle peale kuues teenindaja või siis see teine/kolmas teenindaja ja viib
laua pealt ära need supikausid ja toob järgmised nõud kuni söögini välja ja
vahepeal astub ligi keegi ülemuse laadne härra, kes küsib kas kõik on okei.
Olles toodud nõud laua peale, siis enne kliendile andmist pühitakse kõik nõud
ja pulgad ja lusikad veel lõhnastatud paberiga üle ja siis võiks nagu sööma
hakata. Eestis oleme harjunud, et kui meil ka saab klaas tühjaks, siis võtab
see kellel janu ise kannu ja valab endale juurde. Kambodzas aga peavad sellel
silma peal teenindajad ja praktiliselt kohe kui keegi on ühe lonksu pealt ära
joonud astub keegi lauale ligi ja valab uuesti klaasi täis. Iseenesest on
teenindus väga kliendisõbralik, kuid minule natukene ehk liigagi personaalne ja
tahaks lihtsalt istuda ja nautida oma sööki kuid teenindajate üleküllus ja
liigne hoolitsemine hakkas meid natukene häirima küll. Üks õhtu lugesin kokku,
et ühes söögikohas oli ca 20 teenindajat ja tegu ei olnud üldse suure
söögikohaga ja mis veel imelikum, et sellest kahekümnest inimesest vaid 1 sai
natukene inglise keelest aru, kuigi tegu oli noorte inimestega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar