Time out

Puhkus….

Viimased päevad oleme suht napisõnalised olnud blogiga. Ei, pole muresid, pigem kõik on hetkel liiga mõnud ja chill, et viitsiks kulutada aega kirutamisele.

 

Eilse päeva vedelesime lihtsalt „kodus“-hotellis, basseinis, rannas ja ei teinud mitte midagi peale puhkamise, sest tegelikult puhkuse esimesest päevast saadik oleme iga hommik ärganud vara või jooksnud jalad rakku. Eile õhtupoole aga viisid Aili, Reiko, Katrin meid õhtustama Khmeride söögikohta, kuhu tavaline valge inimene ei satu eriti, kui just pole selliseid häid giide nagu meil õnnestus leida. Söögilaud oli lookas: kala, kana, krevetid, riis ja kohalik õlu. Sõime ja sõime, nii, et kõhud punnis. Söök oli tõesti väga hea ja samas ka odav: 4USD nägu. Kui muidugi üle köögi ukse sai vaadatud, siis ei oleks küll siia sööma tulnud aga no nagu näha oli siis köögi sisustus tegelikult ei oma ikka söögi maitsele mingit mõju, pigem ikka toiduaine värskus ja hea kokakunst. Peale sööki sai veel käidud kohalikus eestlaste baaris ja mõnele kohalikule paar mängu piljardis pähe tehtud ja siis ära magama.

 

Koh Song Sa

 
 

Mangroovi jõgi

 

 

Täna, 11.11.2013. alustasime hommikul jälle varakult ja täna oli plaanis paadireis Koh Rongi saarele ja seda ümbritsevatele saartele. Sadamas ootas meid kolmetekiline peolaev Sun. Kokku oli laeval ca 30 inimest, kellest 8 suisa eestlased. Alguses kulgesime tund aega mööda sinavat vett, kuni võtsime vaikse koha sisse kohaliku saarekese lahes, et snorgeldada, ujuda ja kala püüda. Tunnikene puhkust, siis pakuti lõunasööki ja sõit jätkus Koh Rong Samloemile. Koh Rongi Samloemi näol oli tegu küll ehtsa postkaardiga: helesinine vesi, valge liiv, mõned palmid ja muud puud ääristamas rannariba. Ujusime seal ca tunnike ja siis viidi meid dzungliretkele: natuke liaane, natuke metsa ja tihnikut ja siis mangroovi jõgi, kust jalutasimepikki  läbi ja siis veel natukene ujumist rannas ja kell 15 tagasi laevale ja sõit maa poole. Kes aga soovis sai jääda aga saarele EcoVillagesi. Eestlastest 3 jäid ka saarele õdusat õhtut ja planktoneid nautima. Kuna tegu Eco külaga, siis seniks kui on väljas valgust on ka tegemist, kuna elekter otseselt saarel puudub, siis kella kuuest on seal pilkane pimedus juba ja peamine põhjus, miks inimesed jäävadki sinna on sinakas plankton, mida on näha pimedas merevees helendamas.

 

Tagasiteel aga muutuski laev peolaevaks. Kõigepealt joodeti kõikidele sisse üks tervitusnaps ja sellele järgnes õlle võidujoomine. Võidujoomine aga seisnes selles, et juua said need ja tasuta, kes suutsid juua ära kannutäie õlut läbi snorgeldamistoru ühe sõõmuga ja kui ei suutnud ära juua, siis pidi kannutäie ise kinni maksma. Meie eestlaste kambast üritas seda teha vaid Martin kuid ka temal puudus õllesoolikas. Kõige rohkem suutis ära juua üks kodanik ja seda 11 kannutäit ühe sõõmuga ja järjest.  Lisaks siis tants ja trall ja hea muusika, kes viitsis sellest osa võtta. Meie sukeldusima ga alumisele tekila ja arutasime reisimuljeid kaasmaalastega.

 

Video coming soon: Martin drinking beer:)

http://www.youtube.com/watch?v=yvoFg8ASiNY

Kuna kohalik server ei võimalda youtubet avada, siis hetkel kahjuks videot ülesse laadida ei saa aga tulge mõne päeva pärast tagasi:)

 Homme üritame teha endale ikka Vietnami viisad ja kimada ära Phnom Pehni ja sealt edasi siis Vietnami. Alguses oli meil hirm, et keeristorm tabab ka Vietnamit aga õnneks läks see lõuna Vietnamist mööda ja seal ilm on ilus.