neljapäev, 14. november 2013

Vietnam


Sotsialistlik Vietnam

 

Täna hommikul siis asutasime end teele Vietnami poole. Bussi väljumisaeg oli kl.14 kuid kuna hommikul aega rohkem siis jalutasime lihtsalt mööda Phnom Pehni jõge bussijaamani. Bussijaama jõudsime kl 12.30 aegu ja siis kamandati meid juba bussi peale ära ja kl 13 startis kella 14ne buss HoChiMinchi poole. Esimesed tund aega oli igati okei, kuniks jõudsime jõe äärde. Selgus, et jõgi nii suur ja lai, et üle saab vaid praamiga. Buss veeres siis praamile koos muude liikurvahenditega ja praamisõit teisele kaldale kestis ca 20 minutit. Edasine tee kulges kuni piirini samuti rahulikult ja siis tuli piiriületuskoht. Esmalt kobisime bussist maha ja läksime Kambodza piirile, kus andsime jälle näpujäljed ja edasi lonkisime Vietnami piiri poole.

Vietnami piirile jõudes korjas meie bussijuht kõikide reisijate passid koku ja läks ise ees piirile sisse ja meie kõik hanereas tema järel. Arvan, et Vietnami piir on üks imelikumaid mida ületanud olen.

Passid ära antud vaatasime suu ammuli, et mida edasi teha. Tegu oli suht kaosega, kuid rahuliku kaosega. Inimesed istusid ja seisid  siin ja seal ja vahepeal passilauas keegi karjus kellegi nime. Nagu siis selgus, esimene passikontroll kontrollis passe ja pass kontrollitud lendas see üle käe ja suht suvalt passikontrolli luugile, kus selle võttis järgmine kodanik ja kes üritas siis selle valge inimese nime kokku veerida ja karus seda kõva häälega üle saali. Nimi kuuldud võtsime passi ja vaatasime juhmi näoga edasi, et mida teha, kuid juba viipas kolmas tegelane, et minge aga piirist üle. Lonkisime siis järgmisest putkast läbi ja keegi isegi ei huvitunud, et kas minul pass on ja kas ka passis pilt on. Lonkisime, siis piirist üle ja piirihoone uksest välja kui hõikas keegi Vietnami ohvitser-piirivalvur ja soovis passi näha. Passis vaatas ta ka vaid seda kohta kus oli viisa.

Seega selles piiris küll kedagi väga ei huvitanud, et kes me oleme ja kas meie üldse oleme õiged isikud. Kõik toimus suht slliselt ligadi logadi, kuid nüüd me oleme Sotsialistlikus Vietnami vabariigis ja vaatame, mis sel riigil meile pakkuda on.

Esmane nägemus on kindlasti see, et rollereid on tänavatel oluliselt rohkem kui seda oli Kambodza poolel, kuigi juba Kambodzas tundus neid liiga palju olevat.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar